Viimati kirjutasin 3. aprillil ehk siis umbes täpselt kuu aega tagasi. 

Vahepeal on olnud päris kiired ajad ja seetõttu on selle blogi kirjutamisega ka läinud nii nagu on. Peab tunnistama, et vahepeal on olnud ka suur motivatsioonikriis seda kõike jätkata. Kaal seisab 95 peal, vahel kõigub natuke üles ja alla, aga üldiselt seisab. Ehk siis ma olen juba päris rahul ja ei viitsi oma ampse enam endise innukusega lugeda. Pisikesse märkmikusse täheldan ma endiselt söödut üles, kuid mitte koheselt ja mitte iga päev. Vahepeal unustasin nädal aega järjest sinna midagi kirjutada, aga nüüd olen jälle end sundinud. Füüsiliselt olen olnud ehk pisut tegusam kui varem, aga portsud on jälle natuke suuremaks läinud, sest vahepalad ununevad ära ja nälg kasvab suureks.

Tänasest kavatsen ma portsjonite suurused jälle luubi alla võtta.

Ilmselt pole mõtet nüüd kuu aja toitumisi siia kirja panna, aga telefonist leidsin mõned pildid. Illustreerigu need möödunud kuud. Et mul on nüüd uus telefon, siis on pilte täpselt nii palju nagu on. Aga see-eest on pildid natuke parema kvaliteediga!

Uue telefoni seest avastasin ma vahva äpi, mis loeb mu samme. Ma ei mäleta, et ma oleks selle ise alla tirinud, aga mine sa tea. Seadsin enda päevanormiks 10 000 sammu. Toas kipub telefon enamasti lauanurgal seisma, aga õue minnes võtan selle ikka peaaegu alati kaasa ja loen oma sammud üle. See äpp on päris vahva abimees. Kui ikka pühapäeva hommikul näed, et päev peaaegu õhtus ja samme alles 195, siis võtad käimiskepid ja lähed metsa!

Viimasel ajal olen palju kepikõndi teinud, sest ilmad on juba väga ilusad ja kepid aitavad koormust jalale vähendada. Et jalga säästa, olen eelistanud ujumist ja vesiaeroobikat teistele spordiklubitreeningutele. Tahaks hirmsasti jälle poksitrenni minna, aga selleks on vist veel liiga vara. Aga tänu kõigele on mu jalg lõpuks hakanud vist paranema, sest teravat valu enam pole. Pärast suuremat koormust on see küll kange ja väsinud, aga mitte enam valus!!! Jeeee